Igemehaigus ei ole ainult suuprobleem ja see ei lähe iseenesest üle

Täna jõudis minuni kiri Lõuna-Eestist. 59-aastane inimene külastas aasta alguses Tartu Ülikooli Kliiniku parodontoloogia osakonda. Tehti pilt, tehti 3D-uuring. Järgmine vastuvõtt: kolme kuu pärast, mais. Ravi ei määratud ega ka teostatud.

Kui küsiti D-vitamiini rolli kohta, vastas spetsialist: "Igemehaigusi D-vitamiiniga ei ravita." Aga hammas liigub. Valutab. Patsient tunneb põletikku ja halba maitset suus. Kiri lõppes küsimusega, mis jäi mulle meelde: "Ei tea kuidas ja kuhu edasi, põletik süveneb."

Aasta jooksul on sellel inimesel eemaldatud juba kolm hammast. See ei ole üksikjuhtum. See on süsteem. Sellest lausest “ Igemehaigusi D-vitamiiniga ei ravita," tahaksin täna rääkida pikemalt, sest see lause on poolik tõde, mis muutub ebaõigluseks.

Mis on parodontiit tegelikult?

Parodontiit ehk rahvakeeles igemehaigus, ei ole pelgalt "igemete probleem".

See on krooniline bakteriaalne-immuunne põletikuline haigus, mis hävitab hambaid ümbritsevat luu- ja sidekude.

Haigus algab enamasti vaikselt. Igemetes tekib verejooks, väike turse, ebameeldiv lõhn. Paljud inimesed ignoreerivad seda aastaid ja hambaarstid sageli ravivad sümptomit (kivi eemaldamine), mitte põhjust.

Kui haigus progresseerub, tekivad parodontaaltaskud, süvendid hamba ja igeme vahel, kuhu kogunevad anaeroobsed bakterid. Seal on hapnikuvaegus, antibiootikumid ei pääse hästi ligi ja keha immuunvastus hakkab paradoksaalselt iseennast kahjustama, hävitades luu, et "kustutada" infektsiooni.

Tulemus: hammas hakkab liikuma.

Oluline: krooniline parodontiit ei parane iseenesest. Ilma ravita progresseerub see alati.

aMMP-8: biomarker, mida Eestis peaaegu ei kasutata.

Üks küsimus, mida peaksite oma hambaarstilt küsima: "Kas mõõdate aMMP-8 taset?"

aMMP-8 (aktiveeritud maatriksmetalloproteinaas-8) on ensüüm, mida vabastavad neutrofiilid aktiivse põletiku korral. See lõhustab kollageeni, seda sama kollageeni, mis hoiab hamba luusidet koos.

Suurimad uurimisrühmad maailmas (prof. Timo Sorsa, Helsinki) on näidanud, et aMMP-8 tase suuvedelikus eelneb kliiniliselt nähtavale luukaole 6–12 kuud. See tähendab, et enne luukahju teket saame juba seda ennetada ehk saame haiguse kätte enne, kui pöördumatu kahju on tekkinud.

Mida aMMP-8 mõõtmine võimaldab:

• Tuvastada varjatud aktiivne põletik ka siis, kui patsient ei tunne valu

• Jälgida ravi tõhusust objektiivsete arvudega (mitte ainult "tunnen end paremini")

• Anda patsiendile selge signaal: "teie põletik on aktiivne, vajate kohest ravi"

Fullgevity protokollis on aMMP-8 suuvedeliku test esimese taseme diagnostika.

D-vitamiin ja igemehaigus, mida teadus tegelikult ütleb?

Nüüd tagasi selle lause juurde: "Igemehaigusi D-vitamiiniga ei ravita."

Tehniliselt on see tõsi. D-vitamiin ei puhasta parodontaaltaskuid, ei eemalda biofilmi, ei asenda mehaanilist puhastamist (SRP).

Aga öelda, et D-vitamiinil pole seost igemehaigusega, on kliiniliselt eksitav.

Siin on see, mida uuringud näitavad:

• D-vitamiin reguleerib immuunvastust otseselt, mõjutab T-rakkude, makrofaagide ja neutrofiilide aktiivsust. Madal D-vitamiini tase tähendab düsreguleeritud põletikuvastust. Tavaliselt on suuremad probleemid neil, kelle tase on alla 75nmol/L.

• D-vitamiini retseptorid (VDR) on olemas parodontaalkudedes ja selle puudus on seotud parodontiidi suurema raskusastmega (Machado et al., 2021, Journal of Periodontology).

• D-vitamiin mõjutab kaltsiumi imendumist ja luu metabolismi, just seda luud, mida parodontiit hävitab.

• Optimaalne D-vitamiini tase (70–100 nmol/L) on seotud parodontiidi madalama progressiooniga.

Kliiniline sõnum: D-vitamiin ei ravi parodontiiti. Aga selle puudus teeb haiguse raskemaks ja ravi vähem tõhusaks. See on oluline erinevus.

K2-vitamiin ja magneesium kui unustatud liitlased.

D-vitamiin ei tööta isoleeritult. Kaks tema võtmepartnerit on K2-vitamiin ja magneesium.

K2-vitamiin (menakvinoon-7): suunab kaltsiumi luudesse ja hammastesse, mitte pehmesse koesse. Ilma K2-ta võib kõrge D-vitamiin paradoksaalselt suurendada arteriaalset kaltsifikatsiooni. K2 aktiveerib osteokaltsiin-valku, mis aitab säilitada alveolaarset (hamba ümber olevat) luud.

Magneesium: osaleb üle 300 ensümaatilise reaktsiooni kofaktorina. Ta aktiveerib D-vitamiini ensümaatiliselt. Ilma magneesiumita ei muutu D-vitamiin aktiivseks kaltsitriooliks. Lisaks reguleerib magneesium põletikulisi tsütokiine (IL-6, TNF-α) ja on seotud insuliini tundlikkusega.

Praktiline soovitus: D-vitamiini võtmisel kontrollige ka magneesiumi ja K2 taset.

Optimaalne kombinatsioon: D3 + K2 (MK-7) + magneesiumbisglütsinaat.

Omega-3 pole lihtsalt "südameravim"

Omega-3 rasvhapetel (EPA ja DHA) on kaks rolli, mida parodontoloogias sageli ei mainita:

1. Põletiku resolutsioon, mitte ainult mahasurumine.

Omega-3-st sünteesib keha resolviine ja protektiine ehk signaalmolekule, mis aktiivselt lõpetavad põletikulise protsessi. See on fundamentaalselt erinev aspiriini või ibuprofeenil põhinevast põletiku mahasurumisest. Kroonilist põletikku iseloomustab just resolveerimisvõime puudumine, keha ei suuda lõpetada.

2. Omega-3 indeks kui süsteemse põletiku peegel.

Omega-3 indeks (EPA+DHA erütrotsüütides) alla 4% on seotud kõrgema kardiovaskulaarse riskiga, kõrgema SII (süsteemse immuunpõletiku indeks) ja järjest rohkem uuringuid näitab, et ka raskema parodontiidiga.

Fullgevity testib omega-3 indeksit standardselt koos aMMP-8 ja D-vitamiiniga — need kolm moodustavad meie põletiku biomarkeri baaspaneli.

Mis on tõenduspõhine standard ja mida peaks patsient nõudma?

EFP (Euroopa Parodontoloogia Föderatsioon) 2022 ravijuhised on selged:

1. Staadium II–IV parodontiidi korral tuleb alustada mehaanilist subgingivaalset debriidimist (SRP — scaling and root planing) esimesel võimalusel

2. Patsienti tuleb koolitada suuhügieenis ja jälgida enne järgmist vastuvõttu

3. Aktiivse põletiku korral ei tohi ravivahet olla 3 kuud, see on ebapiisav standard.

4. Süsteemsed tegurid (D-vitamiin, toidulisandid ja eavimid, diabeet, üldhaigused, vereanalüüsid, suitsetamine, stress) kuuluvad ravi planeerimisse ja ravitaktikasse.

Mida võib ja peaks patsient küsima:

→ "Mis staadium parodontiit mul on (I–IV)?"

→ "Millal algab mehaaniline ravi — mitte ainult diagnostika?"

→ "Kas mõõdetakse aMMP-8 või mõnda muud põletiku biomarkerit?"

→ "Kas minu D-vitamiini, omega-3 ja magneesiumi tase on kontrollitud?"

→ " Missugune on minu SII ja SIRI tase?"

→ "Kas ma võiksin kasutada Lumorali, pohladest suuvett jne?"

Kokkuvõte: viis asja, mida peate teadma

1. Parodontiit ei lähe iseenesest üle. See progresseerub vaikselt, sageli valutult, kuni hammast enam pole.

2. Biomarkerid räägivad enne, kui hambad liiguvad.aMMP-8 tuvastab aktiivse põletiku enne pöördumatut luukadu.

3. D-vitamiin, K2 ja magneesium ei ravi parodontiiti — aga nende puudus teeb haiguse raskemaks.Optimaalne tase toetab immuunvastust ja luuregeneratsiooni.

4. Omega-3 ei ole ainult südamele. See aitab lõpetada kroonilist põletikku, mitte ainult maha suruda.

5. Teie suu tervis mõjutab südant, vereglükoosi, aju.Parodontiit on süsteemne haigus. Ravige seda süsteemselt.

Kui teil on küsimusi oma igemete tervise, biomarkeri testide või teise arvamuse kohta siis kirjutage meile. Fullgevity eesmärk on ühendada suutervise diagnostika süsteemse tervise pildiga.