Kaaries ja süsteemne põletik täiskasvanutel

Hambakaaries on maailma üks levinumaid kroonilisi infektsioone. Tavaliselt käsitletakse seda kui lokaalse probleemi — hambaemaili ja -sisu lagunemist bakterite toimel. Viimaste aastate uuringud on aga näidanud, et ravimata kaaries ei ole ainult suuline probleem, vaid ka võimalik süsteemse põletiku allikas, mis võib mõjutada kogu organismi tervist.

Uuringute kokkuvõte


Ameerika rahvastikupõhises uuringus leiti, et täiskasvanutel, kellel esines rohkem ravimata kaariest, oli veres C-reaktiivse valgu (CRP) tase oluliselt kõrgem. Seos püsis ka pärast vanuse, soo, kehamassi ja suitsetamise arvestamist. Järeldus: mida ulatuslikum on kaaries, seda suurem on süsteemse põletiku tase. NHANES 2015–2018 (AlShammari et al., 2024, BMC Public Health)


Täiskasvanud patsientidel, kellel oli mitme hamba ravimata kaaries, leiti veres kõrgemad IL-6 ja TNF-α tasemed – tsütokiinid, mis on seotud kroonilise põletiku ja immuunregulatsiooni häiretega. Pärast kaariese ravi ja infektsioonikollete eemaldamist vähenesid põletikumarkerid märgatavalt, kuigi mitte täielikult. Kliiniline uuring (Hasan et al., 2023, Saudi Araabia)


Koondandmed kinnitavad, et kroonilised suupõletikud – sh ravimata kaaries, gingiviit ja pulpitis – võivad soodustada madalal tasemel süsteemset põletikku. Selline „vaikne põletik“ on seotud südame-veresoonkonna ja ainevahetushaiguste riski suurenemisega. Meta-analüüs ja ülevaated (2024, Translational Medicine, ScienceDirect)


Põletikumarkerid ja nende tähendus

C-reaktiivne valk (CRP)
CRP on maksas toodetav ägeda faasi valk, mille tase tõuseb, kui organismis esineb põletik.
Mitmed uuringud on näidanud, et ravimata hambainfektsioonidega inimestel võib CRP tase olla 2–3 korda kõrgem kui tervetel isikutel.

Tsütokiinid IL-6 ja TNF-α
Need põletikumediaatorid osalevad nii immuunsüsteemi aktiveerimises kui ka luu ainevahetuse regulatsioonis. Nende kõrgenenud tase viitab süsteemsele põletikule ja on seotud mitmete krooniliste haigustega.

Systemic Immune-Inflammation Index (SII)
See marker arvutatakse valgevereliblede ja trombotsüütide suhte põhjal (neutrofiilid × trombotsüüdid / lümfotsüüdid).
Kuigi SII-d on seni rohkem uuritud periodontiidi puhul, viitavad viimased andmed ka võimalikule seosele ravimata kaariese korral.


Kliiniline tähendus

Ravimata kaaries ei ole ainult esteetiline ega lokaalne probleem. Tegemist on püsiva infektsioonikoldega, mis aktiveerib immuunsüsteemi ja suurendab organismi põletikukoormust.
Pikaajaline madal põletik (CRP, IL-6, TNF-α) on omakorda seotud järgmiste seisunditega:

  • südame-veresoonkonnahaigused,

  • II tüüpi diabeet,

  • immuunregulatsiooni häired ja autoimmuunhaigused.

Bioloogiline hambaravi lähtub põhimõttest:
iga põletik suus on signaal süsteemsest tasakaalutusest.


Arsti kommentaar

dr Meeme Luks, holistiline hambaarst

„Pean ülioluliseks iga hambaaugu varajast avastamist ja ravi. Hambakaaries on nakkushaigus, mis võib mõjutada kõrvalhambaid, siseorganeid ja isegi teisi inimesi – läbi sülje, vere ja põletikuliste vahendusainete.“

„Olen aastate jooksul näinud, kuidas varjatud kaariese ja põletiku eemaldamine võib parandada patsiendi üldist enesetunnet ja analüüsitulemusi.
Tänapäevased diagnostilised vahendid ja digitaaltehnikad võimaldavad avastada põletiku varaseid märke veel enne valu või nähtavaid kahjustusi.“


Kokkuvõte

Uued teadusuuringud kinnitavad, et suuhaigused ja üldtervis on omavahel tihedalt seotud.
Kaaries ei ole pelgalt lokaalne lagunemisprotsess, vaid osa organismi põletikulise tasakaalu võrrandist.
Varajane diagnoos, põletikuallikate eemaldamine ja terviklik hambaravi võivad aidata vähendada süsteemset põletikku ja parandada elukvaliteeti.


Viited:

  1. AlShammari M. et al. Untreated dental caries and systemic inflammation among adults: analysis of NHANES 2015–2018. BMC Public Health, 2024.

  2. Hasan S. et al. Association between untreated dental caries and serum cytokine levels in adults. Saudi Dent J, 2023.

  3. Translational Medicine Review 2024. Systemic inflammation and oral infections: emerging evidence.

  4. ScienceDirect Database, 2024. Oral microbial inflammation and cardiovascular risk.