Kas tuimestada või mitte?
Miks ma ei soovita hambaid ravida tuimestuse all ja mida see sulle tegelikult tähendab? Olen hambaarstindusega tegelenud juba 35+ aastat. Minu patsiendid teavad, et ma ei kasuta peaagu kunagi tuimestust kaariese ravimisel. Tuimestus on imeline asi. Aga see on ka… mask.
Kui hammas reageerib ravi käigus, on see signaal ja “stopp” märguanne. Keha ütleb: “hei, sa lähed liiga sügavale” või “sa puudutad midagi, mida ei peaks puudutama.” Tuimestuse all seda signaali ei kuule. Kui arst seda eirab on peagi ootamas hamba tundlikkus, juureravi, võimalim hambamurd, täidise lahtikleepumine.
Mina tahan seda tunnet kuulda, sest see aitab mul töötada täpsemalt ja õrnemalt- BioLoogilisemalt.
Aga miks see üldse oluline on?
Tänapäeva hambaravi suurim viga on see, et tehakse liiga palju, liiga kiiresti, liiga ulatuslikult, liiga vara, liiga kulukalt. Iga hammas, mida puuritakse, nõrgeneb veidi ja saab traumeeritud. Iga kord, kui eemaldatakse rohkem kui vaja, kaotab hammas midagi, mida ei saa enam tagasi anda. Kaotatakse elus ja taastuvat kaitsekude, nõrgeneb täidise siduvus hambakoega, suureneb pulbikahjustuse risk.
Dentiin, kiht emaili all, ei ole lihtsalt täidise alus. See on elus kude. Seal on närvilõpmed, vedelik, oma kaitsesüsteem. Kui seda liigselt eemaldada, kaob kaitse. Tekib tundlikkus. Tekib risk hambapulbi kahjustamisele. Ja mõne aja pärast vajab sama hammas suuremat ravi kui esmalt oleks olnud vaja.
BioLoogiline hambaravi tähendab teistsugust filosoofiat.
Mitte: “puurime kuni kõik hambakude on kõva.”
Vaid: “mõistame, mis on elus ja mis ei ole ning säilitame kõik, mida saab säilitada.”
Kahjustunud dentiin eemaldatakse, see osa on surnud ja valutu. Elus dentiin, isegi see pehmem kiht, mis on veel terve, jäetakse puutumata. Seda nimetatakse selektiivseks eemaldamiseks. See on BioLoogiline bioloogia.
Mida küsida oma hambaarstilt enne ravi?
Siin on kolm küsimust, mis annavad sulle hea pildi sellest, millise filosoofiaga arst su ees istub.
Esimene: “Kas te teete tuimestust kaariese ravil?” Kui vastus on “ jah!” siis olete juba teadlik edaspidiseks.
Teiseks: “Kas te kasutate selektiivset kaariese atraumaatilist kemo-mehhaanilist eemaldamist?” Hea vastus on “jah.” Kui arst ei tea, millest räägid siis see ütleb samuti midagi.
Kolmas: “Kui palju te säilitate versus eemaldate?” Hea hambaarst peaks suutma selgitada, mida ta säilitab ja miks. Kui vastus on “eemaldan kõik pehme kuni jõuan kõvani” siis see on vana mudel. Uus mudel küsib: kas see pehme kiht on veel elus? Kui on, jääb see paigale.
Lisaks tasub küsida: “Kas ravi on vajalik kohe või saame kõigepealt jälgida?”
Paljud kaariesekahjustused ei vaja puurimist. Varajane staadium on ravitav ilma puuri ja täidiseta. Seda saab teha toitumise muutmise, biofilmi juhtimise, remineralisatsiooniga.
Kui arst ütleb kohe “tuleb ravida” siis küsi: “ mis staadiumis kahjustus on?” Sul on õigus seda teada.
Tuimestus ei ole iseenesest halb. Aga kui iga ravi käib tuimestuse all, tasub küsida: “miks?” Kas hammas on nii haiget teinud? Või on ravi nii invasiivne, et keha muidu ei laseks? Hambaarst, kes nendele küsimustele vastab selgelt ja rahulikult on hambaarst, keda tasub usaldada.
Tagasihoidliku, kiirustamata kaariese raviga hoidud juureravist ja implantaadist.
Vaata hoolikalt ka kaasasolevat pilti, seal on 2 põhjalikku selgitust.
Kui sul on küsimusi oma hammaste kohta, saada sõnum. Räägin ausalt.
Dr. Meeme Luks
Fullgevity Dental , Tallinn