Suu ja soolestiku telg: mikrobioomi ja süsteemse põletiku ühenduslüli
Viimase kümnendi jooksul on selgunud, et inimese mikroobikooslus ei ole lokaalne nähtus, vaid süsteemne ja dünaamiline ökosüsteem, mis ühendab suu, soolestiku, naha ja immuunsüsteemi üheks terviklikuks võrgustikuks. Suuõõne mikrobioom on selles võrgustikus esmane piir — „seedetrakti eeskoda“, kus toimub immuunsüsteemi esimene kontakt keskkonnaga
“ Inimene on üks imeline kehaline koostoime süsteem, kus kõik protsessid on omavahel seotud. Olen aastakümneid ravinud suuhaigusi lähtudes üldtervisest. Meie kasutatavad erinevad tervisetestid ja analüüsid võimaldavad varakult märgata kõrvalekaldeid ja nende ulatust ning adekvaatselt reageerida.”
Uued uuringud on näidanud, et suutervise häired (nt parodontiit, gingiviit ja suukuivus) on tugevalt seotud soole düsbioosi, krooniliste põletikuliste haiguste ja metaboolse sündroomiga.
1. Suu ja soole mikrobioomi füsioloogiline ühendus
• Suus elab enam kui 700 mikroobiliiki, millest osa liigub pidevalt koos süljega seedetrakti.
• Mitmed neist, nagu Porphyromonas gingivalis, Fusobacterium nucleatum, Treponema denticola ja Prevotella intermedia, suudavad koloniseerida ka distaalset seedekulglat, kus nad mõjutavad immuunsüsteemi ja limaskestade terviklikkust.
• Fusobacterium nucleatum on tuvastatud kolorektaalse vähi kudedes, viidates otsesele oraal-soolestiku migratsioonile (Kostic et al., Science Translational Medicine, 2013).
2. Põletikulised signaalirajad
Parodontiit käivitab süsteemse põletiku, mida vahendavad tsütokiinid nagu IL-1β, IL-6, TNF-α ja CRP. Need molekulid:
• suurendavad soole epiteeli läbilaskvust („leaky gut“),
• muudavad mikrobioomi koostist,
• soodustavad autoimmuunseid reaktsioone ja
• tugevdavad metaboolset põletikku (Diabetes, ateroskleroos, NAFLD).
Sama mehhanism toimib ka vastupidiselt:
• Soolestiku lipopolüsahhariidid (LPS) ja endotoksiinid satuvad vereringesse,
• jõuavad suu kudedesse ning
• põhjustavad igeme fibroblastide hüperreaktiivsust ja alveolaarluu resorptsiooni (Hajishengallis, Nature Reviews Immunology, 2020).
3. Mikrobioomi translokatsioon ja „oralization of the gut“
Uued metagenoomilised uuringud (Yamashita et al., Cell Host & Microbe, 2022) on näidanud, et teatud suu mikroobid on võimelised elama ja paljunema jämesooles, eriti kui soolestiku keskkond on muutunud (nt antibiootikumide, stressi või kõrge rasvasisaldusega dieedi tõttu).
• See nähtus – oralization of the gut – põhjustab immuunvastuse muutumist Th17-dominantseks, soodustades kroonilist põletikku ja autoimmuunseid protsesse.
• P. gingivalis toodetud gingipaiinid degradeerivad valke ja muudavad barjäärifunktsiooni, võimaldades mikroobide süsteemset levikut.
44. Seened ja viirused – suust sooleni
Lisaks bakteritele mängivad rolli ka suukaudsed seened ja viirused:
• Candida albicans võib samaaegselt koloniseerida nii suu limaskesta kui ka soolestikku, põhjustades mükrobioomi düsbioosi ja immunoloogilist aktivatsiooni.
• Epstein–Barr virus ja herpesviirused, mis püsivad latentsetena suu limaskestas, on seotud soole lümfoidse koe aktiveerumisega ja autoimmuunhaiguste vallandumisega (Yoshida et al., Frontiers in Immunology, 2021).
5. Diagnostiline integratsioon
Süsteemse suusoolestiku telje hindamiseks saab kasutada järgmisi teste:
• aMMP-8 (aktiivne maatriksmetalloproteinaas 8) – marker igemepõletiku aktiivsusele ja süsteemsele kollageeni lagundamisele.
• Zinzino Gut Health Test – hindab soole mikrobioomi funktsionaalset tasakaalu ja selle mõju immuunsüsteemile.
• Omega-3 index, D-vitamiini tase, hs-CRP – süsteemse põletiku ja membraani terviklikkuse näitajad.
Kombineeritult võimaldavad need biomarkerid hinnata põletikulise vastuse päritolu – kas primaarne on suus, soolestikus või mõlemas.
6. Kliinilised seosed ja süsteemsed haigused
Süsteemne haigus
Peamine mehhanism
Toetav uurimus
Diabeet/ Suu mikrofloora põletikuline koormus tõstab insuliiniresistentsust ja glükoosi taset/Preshaw et al., Diabetologia, 2012
Ateroskleroos
P. gingivalis /DNA leitud ateroomiplaatides/ Reyes et al., Circulation, 2017
Kolorektaalne vähk/ F. nucleatum suurendab kasvajarakkude proliferatsiooni
/ Kostic et al., Science Translational Medicine, 2013
Alzheimeri tõbi/ Gingipaiinide neurotoksiline toime ajus/
Dominy et al., Science Advances, 2019
8. Ravi ja ennetuse strateegiad
• Lokaalne põletikukontroll: professionaalne puhastus, osoonteraapia, PRF ja bioloogiline desinfitseerimine.
• Süsteemne tugi: Omega-3, D-vitamiin, pre- ja probiootikumid, polüfenoolid (nt rohelise tee katehhiinid).
• Dieedi roll: madala suhkrusisaldusega, põletikuvastane ja kiudainerikas toit, mis toetab butüraadi tootmist sooles.
• Regulaarne jälgimine: aMMP-8 ja Gut Health test iga 6–12 kuu tagant.
9. Kokkuvõte
Suuõõne ja soolestiku tervis on kahepoolne ja dünaamiline suhe, mille keskmes on mikroobide, immuunsüsteemi ja epiteelbarjääri harmoonia.
Parodontiit ja soole düsbioos on sama süsteemse põletikulise protsessi eri väljendusvormid.
Integratiivne diagnostika ja bioloogiline lähenemine võimaldavad tuvastada ja ravida põletiku juurpõhjuseid – mitte ainult sümptomeid.
Viiteid:
1. Kostic AD et al. Science Translational Medicine, 2013.
2. Hajishengallis G et al. Nature Reviews Immunology, 2020.
3. Yamashita Y et al. Cell Host & Microbe, 2022.
4. Dominy SS et al. Science Advances, 2019.
5. Preshaw PM et al. Diabetologia, 2012.
6. Yoshida N et al. Frontiers in Immunology
Autor: Dr. Meeme Luks, MSc (Restorative Dentistry, University of Helsinki)