Miks sa ei parane – isegi kui sööd tervislikult ja võtad ravimeid
Paljud kroonilised kaebused – püsiv väsimus, ebastabiilne veresuhkur, kõrgenenud CRP, liigesevaevused – võivad püsida hoolimata korralikust elustiilist ja ravimitest. Suuõõne krooniline põletik (gingiviit/periodontiit) on üks sagedasi, ent aladiagnoositud süsteemse põletiku allikaid. Periodontiit on düsbiootiline põletikuline haigus, mille mõju ei piirdu ainult igemetega; lokaalne põletik ja mikroobid võivad mõjutada organismi ka distantsilt.
Mis suus tegelikult toimub?
Igemete veritsus ei ole “normaalne tundlikkus”, vaid märk põletikust. Iga söögi või harjamisega võivad mikroobid ja põletikumediaatorid (nt IL-6, TNF-α, CRP) jõuda vereringesse ja hoida immuunsüsteemi madalal, kuid püsival “häireseisundil”. See seisund on seostatud ainevahetus- ja kardiovaskulaarsete riskidega.
Kui suubakterid rändavad
Periodontiidi võtmetekitaja Porphyromonas gingivalis on leitud erinevatest kehakudedest ja selle levikut ning mõju on seostatud mitme süsteemse seisundiga. 2019. a töö tuvastas P. gingivalis’e jälgi Alzheimeri tõvega patsientide ajukoes ning kirjeldas gingipain-inhibiitorite potentsiaali; tegemist on seosega, mitte tõestatud põhjuslikkusega.
Loom- ja mehhanismiuuringud on näidanud, et suust pärit P. gingivalis võib muuta soole mikrobiootat ja soodustada süsteemset põletikku.
Samuti on kirjeldatud suust pärinevate bakterite rolli ateroskleroosis ning raseduse tüsistustes (sh platsenta leidudes) – tõendus näitab järjekindlat seost, põhjuslikkus on valdkonniti endiselt arutelu objekt.
Mida ütlevad numbrid ja ülevaated?
Diabeet ja periodontiit. Suhe on kahepoolne: diabeet suurendab periodontiidiriski ligikaudu kolm korda ning periodontiidi ravi võib lühiajaliselt parandada glükeemilist kontrolli. 2022. a Cochrane’i uuendus leidis mõõduka kindlusega tõendi, et subgingivaalne instrumentatsioon vähendab HbA1c-d ~0,4% (keskmiselt). Lühiajalistes varasemates kokkuvõtetes oli efekt ~0,29% 3–4 kuu järel.
Südame-veresoonkonna haigused. Kvaliteetsed süstemaatilised ülevaated näitavad, et periodontiidiga seostub ~1,24–1,34-kordne koronaartõve risk; insuldi osas on seos samuti näidatud mitmes metaanalüüsis. Põhjuslikkust ei peeta lõplikult tõestatuks, kuid bioloogiline plausibiliteet ja kooskõlastatud leiumuster toetavad seose olulisust.
Kuidas tõlgendada CRP-d?
Kardiovaskulaarse riski kontekstis ja kõrgtundliku meetodiga (hs-CRP) loetakse:
<1 mg/L – madal risk
1–3 mg/L – mõõdukas risk
3 mg/L – kõrge risk
Need piirid pärinevad CDC/AHA ühissoovitustest.
Kiirtest põletiku kaardistamiseks: aMMP-8
aMMP-8 (aktiivne maatriksmetalloproteinaas-8) suuloputuse või igemetasku kiirtest aitab tuvastada aktiivset koekahjustust periodontiidis ja jälgida ravi mõju. Paljudes töödes on kasutatud ~20 ng/mL piirväärtust, mis eristab tervist haigusest; seadme ja prooviliigi lõikes võivad optimaalsed lõikepunktid veidi erineda,
Mida see tähendab patsiendile?
Suuõõs ei ole “eraldi süsteem” – see on osa immuunsusest, ainevahetusest ja kardiovaskulaarsest regulatsioonist.
Kui sul on püsiv väsimus, veritsevad igemed, halb hingeõhk, ebastabiilne veresuhkur või kõrgenenud hs-CRP, tasub välistada suuõõne krooniline põletik.
Periodontiidi ravi võib parandada süsteemseid markereid (nt HbA1c) ja vaskulaarseid näitajaid; efekt on kõige selgemini näha lühiajaliselt ning vajab püsimiseks hooldusravi.
Viis praktilist sammu
Vaata peeglisse. Veritsus, punetus, turse või hammaste liikuvus on hoiatusmärgid – broneeri kontroll.
Uuri hs-CRP-d. Kui väärtus on >3 mg/L, aruta perearstiga, kas võimalik põletikukolle võiks olla suus.
Küsi aMMP-8 testi. Aitab eristada aktiivset kudede lagunemist ja suunata ravi.
Ära oota valu. Periodontiit progresseerub sageli valuvabalt ja võib luud oluliselt kahjustada enne sümptomeid.
Püsihooldus. Elektriline harjamine 2× päevas, igapäevane hambaniit/hambavaheharjad ja professionaalne hooldus 2× aastas; suitsetamisest loobumine vähendab riski.
Kokkuvõte
Suu tervis ja üldtervis on tihedalt seotud. Seoste bioloogiline põhjendatus on tugev ning epidemioloogiline tõendus on kooskõlaline, ehkki põhjuslikkus (eriti kardiovaskulaarsete lõpp-punktide osas) ei ole lõplikult tõestatud. Regulaarne suuõõne hindamine ja periodontiidi õigeaegne ravi on mõistlik osa terviklikust krooniliste haiguste juhtimisest.
Viited
Hajishengallis G. Periodontitis: from microbial immune subversion to systemic inflammation. Nat Rev Immunol. 2015;15(1):30–44. PMID: 25534621.
Dominy SS, et al. Porphyromonas gingivalis in Alzheimer’s disease brains. Sci Adv. 2019;5(1):eaau3333. PMID: 30746447. (Seos; põhjuslikkus vaieldav.)
Nakajima M, et al. Oral administration of P. gingivalis induces gut dysbiosis and systemic inflammation (loom-mudelid). PLoS One. 2015;10(7):e0134234. PMID: 26218067.
Kebschull M, et al. “Gum bug, leave my heart alone!” Epidemiologic and mechanistic evidence linking periodontal infections and atherosclerosis. J Dent Res. 2010;89(9):879–902. PMID: 20639510.
Han YW, Wang X. Mobile microbiome: oral bacteria in extra-oral infections and inflammation. J Dent Res. 2013;92(6):485–491. PMID: 23625375.
Preshaw PM, et al. Periodontitis and diabetes: a two-way relationship. Diabetologia. 2012;55(1):21–31. PMID: 22057194. (Diabeet ↑ periodontiidirisk ~3×.)
Simpson TC, et al. Treatment of periodontitis for glycaemic control in people with diabetes mellitus. Cochrane Database Syst Rev. 2022; Issue 4:CD004714. (HbA1c langus keskmiselt ~0,4%.)
Humphrey LL, et al. Periodontal disease and coronary heart disease incidence: a systematic review and meta-analysis. J Gen Intern Med. 2008;23(12):2079–2086. (RR vahemik ~1,24–1,34.)
Fagundes NCF, et al. Periodontitis as a risk factor for stroke: systematic review and meta-analysis. Vasc Health Risk Manag. 2019;15:519–532.
CDC/AHA teaduslik seisukoht hs-CRP kasutamisest kardiovaskulaarse riski hindamisel; kategooriad <1, 1–3, >3 mg/L. (nt Pearson TA jt, 2003; Ridker PM jt.)
Deng K, et al. Diagnostic accuracy of a point-of-care aMMP-8 test in periodontitis. J Periodont Res. 2021;56(6):1216–1228. (POCT kasulikkus; lõikepunktid varieeruvad.)
